1. Halb dispersioon (värvitäpid, triibud)
Põhjused:
Pigmendi aglomeratsioon või ebapiisav dispersioon.
Madal töötlemistemperatuur, mis põhjustab kõrge PE sulamisviskoossuse ja halva pigmendi dispersiooni.
Halb kokkusobivus pigmendi ja PE vahel.
Lahendused:
Kasutage suure-dispersiooniga pigmente või pinna-töödeldud pigmente (nt silaani/titanaadi sidestusainetega töödeldud).
Lisage dispergeerivaid aineid (nt madala -molekulaarse- polüetüleenvaha, stearate).
Suurendage segamistemperatuuri (tavaliselt 160–220 kraadi PE puhul) ja pikendage segamisaega.
Dispersiooni ühtluse parandamiseks kasutage pigmendi otsese lisamise asemel põhisegu.
2. Migratsioon/verejooks (pinna kleepuvus, saastumine)
Põhjused:
Pigmentide madal molekulmass või madal polaarsus, mille tulemuseks on halb lahustuvus PE-s.
Ebapiisav ühilduvus pigmendi ja PE vahel, mis põhjustab aja jooksul pinnale migreerumist.
Lahendused:
Valige suure{0}}molekulaarse-massiga orgaanilised pigmendid või anorgaanilised pigmendid (nt titaandioksiid, raudoksiid).
Kontrollige pigmendi annust (tavaliselt vähem kui 0,5% või sellega võrdne; liigsed kogused suurendavad migratsiooniriski).
Vältige madala -molekulaarse-kaaluga värvaineid (nt lahustivärvid), mis lahustuvad PE-s kergesti.
3. Kehv kuumakindlus (värvimuutus töötlemise ajal)
Põhjused:
Pigmentide ebapiisav termiline stabiilsus (PE töötlemine nõuab tavaliselt 180–220 kraadi).
Pigmendi lagunemine või oksüdatsioon kuumutamisel.
Lahendused:
Valige pigmendid, mille kuumuskindlus on suurem kui 200 kraadi või sellega võrdne (nt ftalotsüaniinsinine/roheline, kõrge -klassi asopigmendid).
Termilise oksüdatsiooni vähendamiseks lisage antioksüdante (nt BHT, 1010).
Optimeerige töötlemistingimusi, et vältida lokaalset ülekuumenemist või pikaajalist kokkupuudet kõrgete temperatuuridega.
4. Kehv valgus-/ilmakindlus (pleekimine, kriidine õues)
Põhjused:
Pigmentide madal UV-kindlus.
PE-toodete pikaajaline{0}}väljas kokkupuude päikesevalguse, niiskuse ja kuumusega.
Lahendused:
Valige kõrge{0}}valguskindlusega pigmendid (nt anorgaanilised pigmendid, mõned kinakridoonitüübid).
Lisage UV-neeldureid (nt UV-326, UV-531) või valguse stabilisaatoreid (nt HALS).
Kasutage pinnakattega-pigmente (nt ränidioksiidiga-kaetud).
5. Mõju mehaanilistele omadustele (habrenemine, tugevuse kadu)
Põhjused:
Pigmendi suur osakeste suurus või liigne annus, mis häirib PE molekulaarse ahela järjepidevust.
Metalliioonid pigmentides, mis katalüüsivad PE lagunemist.
Lahendused:
Kontrolli pigmendi annust (tavaliselt vähem kui 2% või sellega võrdne; suurem koormus nõuab mehaanilist testimist).
Valige peente-osakeste-suuruses, madala-metalli-sisaldusega pigmendid (vältige vaske, tsinki ja muid aktiivseid metalle).
Lagunemise aeglustamiseks lisage antioksüdante.
6. Koostoime lisanditega (värvimoonutus, halb stabiilsus)
Põhjused:
Keemilised reaktsioonid pigmentide ja PE lisandite (nt antioksüdandid, määrdeained) vahel.
Pigmendi leostumine või lahustumine lisanditega.
Lahendused:
Katsetage pigmentide ja lisandite ühilduvust (väikesemahulised{0}}katsed eelnevalt).
Reguleerige lisandite süsteeme (nt kasutage neutraalseid määrdeaineid).
Vältige väävlit või halogeene sisaldavaid pigmente (võib reageerida stabilisaatoritega).
